Digiarengu stardiplaan tegevjuhileDigiarengu oskuslik juhtimine on ekspertide hinnangul nii ettevõtte arengu hädavajadus, kui suur võimalus.

Digiteerimine on juba mõnda aega olnud organisatsiooni efektiivse toimimise alustala. Digitehnoloogiad avavad aga järjest enam põnevaid võimalusi suuremateks digimuutusteks ning ettevõtte tuumkompetentse ja -võimekusi uutel viisidel rakendada. Valdkonda raputava digimuutuse “mahamagamine” võib kaasa tuua ettevõtte hääbumise või äkilise lõpu.

Digiarengu ekspertide üksmeelsed hinnangud on, et oma valdkonnas edu saavutanud ettevõtted üldjuhul alahindavad muutuste vajadust. Toimiva ärimudeli puhul tundub, et ei ole nagu tungivat põhjust midagi oluliselt muuta. Lähiajalugu on aga ilmekalt näidanud, et väga suured traditsioonilised ärid (muusikatööstus, reisitööstus, kaubandus, transport, jmt.) on koos digitehnoloogiate arengutega välja vahetanud kasumit teenivad võtmetegijad ning võimalikuks on saanud teenused ja tooted, millest paarkümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi.

Edukas digimuutus ei ole põhimõtteliselt tehnoloogia teema, vaid äristrateegia teema.

Mõned soovitused ekspertidelt

Endine Oracle tippjuht ja eduka äritarkvara firma Siebel Systems juht Thomas Siebel usub tugevalt, et organisatsioonid, mis digiarenguid ei mõista ja väärtusta, lülitatakse konkurentsist varem või hiljem. Loomariigi ajalugu on ilmekalt näidanud, et liigid, mis ei kohandu, surevad välja. Tema hinnangul veavad järgmisi digimuutusi:

  1. andmed
  2. soodsad pilveteenused
  3. tehisintellekt/masinõpe
  4. sensoritega varustatud seadmed (IoT)

Kõige olulisemaks digiarengu 1. sammuks peab Siebel tegevjuhtkonna teadlikku pühendumist digiarengu elluviimisele. Vt. allpool “digiarengu stardiplaan tegevjuhile”.

Tavaettevõtete digiarengute mõistmisele ja nõustamisele pühendunud David Rogers Columbia ärikoolist toob esile, et ettevõtete juhid peavad värske pilguga vaatama kogu oma äri. Digistrateegia ei tohi olla eraldi äristrateegiast, vaid uue ajastu võimalused tuleb integreerida kõikidesse ärifunktsioonidesse. Ta toob esile, et digiajastule vastavat uut tunnetust on vaja 5 valdkonnas:

  1. kliendid – kliendivõrgustike arendamine
  2. konkurents – toodete kõrval platvormide loomine
  3. andmed – andmete väärindamine
  4. innovatsioon – innovatsioon läbi sagedase katsetamise
  5. väärtus – väärtuspakkumise kohandamine

Harvadi ärikooli professori Sunil Gupta uurimistöö alusel tuleb ettevõttel digiajastu võimalustest tulenevalt oma äri “taasleiutada”. Tema digimuutuse raamistik toob välja 4 võtmekomponenti, millele keskenduda:

  1. uuesti mõtestada äri
  2. vaadata üle oma väärtusahel
  3. vaadata üle suhtlusviisid klientidega
  4. taasehitada organisatsioon

Äri ümbermõtestamise protsess on mahukas ja aeganõudev. Thomas Siebel on pealehakkamise lihtsustamiseks kirjeldanud 10-punktilise digiarengu stardiplaani tegevjuhile, mis üsna hästi peegeldab kõikide ekspertide lähenemist.

Digiarengu stardiplaan tegevjuhile

  1. Koonda ettevõtte tippjuhtkond (CXO) digimuutuse eestvedajateks
  2. Määra digiarengu juht (Chief Digital Officer) koos vajalike volituste ja eelarvega
  3. Saavuta võite ja äriväärtust samm-sammult kasvava tempoga
  4. Alusta tegutsemist paralleelselt strateegilise visiooni kujundamisega
  5. Visanda digiarengu teekaart ja edasta see huvirühmadele
  6. Vali head partnerid
  7. Keskendu majanduslikule kasule
  8. Loo ümberkujundav innovatsioonikultuur
  9. Tõsta oma juhtimismeeskonna teadlikkust
  10. Tõsta järjepidealt oma töötajaskonna teadlikkust ja panusta ise-õppimise toetamisele

Kui vajad digiarengu elluviimisel abi, võta julgelt Leego ekspertidega ühendust.

Viited:

Autor: Erkki Leego, 2020